Fotod on kasutusel valdajate loal ning pärinevad Eesti Filmi Andmebaasist. "Siin me oleme" foto: Enn Putnik. "Mandariinid" ja "Risttuules" fotod: Allfilm

SEMINAR “INTIIMKOORDINAATORI ROLL

VÕTTEPLATSIL” 7. MAI 2024

Esmakordselt räägime Eestis laiemalt intiimkoordinaatori tööst ning rollist võtteplatsil. Kes on intiimkoordinaator ning millest koosneb tema töö? Miks ja millal oleks vaja mõelda intiimkoordinaatori palkamisele? Millised on erinevate osakondade vajadused intiimstseenide filmimisel ning kas ja kuidas mõjutab intiimkoordinaatori kaasamine tööd võtteplatsil? Milline on intiimkordinaatorite kasutamise praktika Baltikumis?

Päeva esimeses pooles räägib intiimkoordinaatori tööst lähemalt Irma Pužauskaitė, kes on üks vähestest sertifitseeritud intiimkoordinaatoritest Baltikumis. Pärast loengut avaneb võimalus küsimuste ja vastuste vooruks ning pikemaks aruteluks.

Päeva teises pooles püüame kaardistada hetkeolukorda Eestis. Kohalikest filmiprofessionaalidest koosnev paneel räägib lähemalt oma senistest kogemusest ning intiimkoordinaatori rolli ja vajalikkuse üle võtteplatsil.

Seminar on inglise keeles.

Rohkem infot seminari kohta leiad SIIT.

10. APRILL TOIMUS KINOMAJAS

AUTORIÕIGUSE LÜHISEMINAR

10. aprillil 2024 toimus Kinoliidus Autoriõiguse teemaline lühiseminar, kus Advokaadibüroo Sorainen advokaadid Helery Maidlas ja Vladislav Leiri tutvustasid autoriõiguse toimimise põhimõtteid, levinumaid praktikaid ja aspekte, millele tähelepanu pöörata.

Seminari raames toimus paneelvestlus, millest võtsid Piret Tibbo-Hudginsi juhtimisel osa:

Liina Trishkina-Vanhatalo

Andris Feldmanis

Evelin Penttilä

19. MÄRTS TOIMUS KEVADSEMINAR 2024

Eile kogunes kogu eesti filmivaldkond kinos Sõprus kevadseminarile, et arutada filmitööstuse hetkeseisu ning tuleviku väljavaateid. Eesti Filmitööstuse Klastri ja Eesti Kinoliidu korraldatud seminar „Eesti filmitootmine – projektipõhine eluviis või jätkusuutlik ettevõtlus“ on esimene sellelaadne, puudutades tervet filmisektorit. Seminaril 250 osavõtja seas oli filmiettevõtjad ning loomingulisi ja tehnilisi töötajad.

Põhjuse aruteluks andis muutunud majandus- ja ettevõtluskeskkond, mis ei ole jätnud puutumata filmitööstust. Välisinvesteeringuid soosiva programmi Film Estonia ebastabiilse rahastuse tõttu jääb filmitööstus ja laiemalt riigi majandus ilma olulisest mahust investeeringutest. Rahastuse ebakindlus on sundinud produtsente loobuma kümnetest projektidest, mille tootmine on viidud naabermaadesse.

“Kevadseminari tingis valdkonna ühine mure,” selgitas Eesti Flmitööstuse Klastri tegevjuht ja Eesti Kinoliidu nõukogu Piret Tibbo-Hudgins. “Eesti film toetub kahele sambale. Esimene on kodumaine film, mis otsib riiklikule toetusele lisaks alternatiivseid rahastusvõimalusi nii erasektorist kui ka filmide edastamise platvormidelt. Teine sammas on tööstust toetav Film Estonia, mis alates 2016. aastast on Eesti majandusse toonud ligi 73 miljonit eurot. Kui üks või koguni mõlemad sambad on ebastabiilsed, mõjutab see kogu kohalikku filmimajandust.”

Tibbo-Hudgins lisas, et Film Estonia on alati sõltunud poliitilisest tahtest ning sellega hoidnud valdkonda ärevil. Ometi on teada, et iga Film Estoniasse panustatud euro toob meie majandusse juurde viis eurot. Kevadseminaril püütakse leida lahendusi filmivaldkonna sisestele ja välistele probleemidele.

Eesti Filmitööstuse Klaster koondab 23 eesti audiovisuaaltööstuses aktiivselt osalevat ettevõtet. Eesti Kinoliitu kuulub 409 filmitegijat. 

KINOLIIDU KOLLEEGIPREEMIA “KIISA”

PÄLVIS MARTTI HELDE.

Mõõdunud aastal andis Kinoliit välja kolleegipreemia “KIISA” lausa kahel korral. 14. detsembril toimunud Eesti Kinoliidu ja Eesti Filmi Instituudi ühisel jõulupeol sai tunnustuse oma kolleegidelt noor ja andekas režissöör Martti Helde.

Kolleegid meenutavad, et Kaljo armastas öelda: „Kiisk on väga suur kala“. See humoorikas ütelus viitab nii igale filmitegijale vajalikule enesekindlusele kui ka soovile jõuda loominguliselt kõrgemale ja kaugemale.

Martti Helde filmikarjäär algas kuueteistkümneaastaselt, kui ta tegi kahekümneminutise poliitilise satiiri „Sigade koalitsioon“ (2004). Laiema tuntuse saavutas Helde oma esimese täispika, vormiliselt eksperimenteeriva mängufilmiga „Risttuules“ (2014), kus läbiva printsiibina kasutatakse loo jutustamisel otsekui stoppkaadris olevaid, rangelt ja detailideni läbi komponeeritud liikumatuid pilte (nn tableau vivant). „Risttuules“ esilinastus mainekal Toronto filmifestivalil 2014. aastal, millele järgnes enam kui 80 festivali, arvukalt kriitikute ja publiku auhindu ning kinolevi paljudes riikides. Helde teine mängufilm „Skandinaavia vaikus“ esilinastus Shanghai ja Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil 2019. aastal, pälvides Europa Cinemas Labeli auhinna. Pärast seda asus ta tööle täispika metsateemalise dokumentaalfilmiga „Vara küps“ (2024) ja Bobby Saggeri lühidokumentaalfilmiga „Inimene“. Oli maailmanäituse „Dubai 2020“ Eesti paviljoni loovjuht. Tema viimane film “Vara küps” osutas tulistele punktidele Eesti metsa majandamises ning on ajakirjanduses aga ka sektoris pälvinud suurt tähelpanu

VABAKUTSELISE LOOVISIKU

LOOMETOETUS

Oluline on teada, et alates 01.01.2023 ei saa loometoetust taotleda isikud, kes on loometoetust saanud viimase kahe aasta jooksul. Välja arvatud juhul kui nad on saanud 2023. aastal loometoetuse pikendamise avaldusele eitava vastuse vahendite puudumise tõttu, kuigi vastasid loometoetuse saamise tingimustele.

Loometoetuse avalduse vormi leiad:

LIIKMELE > TOETUSED/TAOTLEMINE